Sõnumed nr 12/410 19. detsember 2013
Nüüd on ka eesti lastele antud võimalus õppida LAK (lõimitud aine- ja keeleõpetus) õppemetoodika järgi mitmekeelsust. Et varane keelekümblus on üldjuhul edukam kui hiline, siis alustatakse kahesuunalise keelekümblusprojektiga juba lasteaiast, et kooliminekuks oleks lisaks emakeelele suhtluskeelena olemas juba ka võõrkeel, mis võimaldab koolis alustada 1. võõrkeelena õppima tegelikult juba teist võõrkeelt, luues nii aluse mitmekeelsuse arendamisele.
Lõimitud aine- ja keeleõpetus on levinud keelekümbluskoolides, kuid vähetuntud õpetamismetoodika nn tavakoolides, kus endiselt aineõpetajad on valdavalt igaüks oma aine õpetamisele keskendunud. LAK õpe on tulevikuoskuste arendamist silmas pidades huvitavam õppijale ja paremat õppekvaliteedi saavutamist võimaldav õpetajale. Seni on olnud LAK õpe suunatud vene kodukeelega lastele, kelle õpitulemused on eriti viimaste aastatega teinud märgatava kvalitatiivse tõusu. Tapa vene kooli lõpetajate hulgas on näiteks viimase kolme aastaga kõik (vaid 1üks erandlik juhus) koolilõpetajad jätkanud õpinguid kas kõrgkoolis või kutseõppeasutuses, viimases ka gümnaasiumijärgselt, mis on suurepärane tulemus. Iga algus, ka huvitav, on raske.
Esimestest tegevustest ja nendega kaasnenud mõtetest avaldavad arvamust kahesuunalise keelekümbluse pilootprojektis osalevate lasteaedade Pisipõnn ja Vikerkaar meeskonnad: „Kahesuunalise keelekümbluse pilootprojektis osalemine on Pisipõnni lasteaias tekitanud väga erinevaid arvamusi, nii positiivseid kui ka vähem positiivseid. Lasteaia kollektiivile, juhtkonnale ja projekti raames õppima asunud õpetajatele tundub kõik projektiga seonduv uudne ja huvitav. Juba hulk aastaid on olnud keeleoskust puudutav eesmärk väga ühene – võimalikult varakult suunata vene keelsest keskkonnast pärit laps eesti lasteaeda, kus ta kõige loomulikumal viisil, läbi igapäevaste toimetuste, eesti keele suhtluskeelena omandaks.
Meie lasteaia kogemuste põhjal võib julgelt väita, et vene keelsest perest laps suudab tõesti kooli minnes (laste individuaalseid võimeid arvestades) eesti keeles suhteliselt vabalt ja arusaadavalt suhelda. „Ega tarkus ja teadmine mööda külgi maha jookse“ on väga tabav ja asjakohane vanasõna. Ja miks ei võiks siis anda ka eesti lapsele võimalus omandada sujuvalt emakeele kõrval ka teine keel, keel, mida laps kuuleb tegelikult ju pea iga päev. On täiesti loomulik, et iga uus on algselt võõras ja hirmutav ning eks me isegi oleme alles õppijate rollis. Vaatamata sellele on projektis osalejatel usk, et mida varem hakkab laps tegelema emakeele kõrval ka teise keele õppimisega, seda lihtsam on tal tulevikus omandada paljusid teisi keeli. Sest üks on kindel, kui keeled suus, on maailm avar ja avatud ning see on ühe väikese rahva jaoks hindamatu väärtus.“
„Meie lasteaias käivad kaks kultuuri käsikäes juba aastaid. Kahesuunalise keelekümblusega alustamine annab võimaluse astuda samm edasi ja on meie jaoks loomulik jätk. Vikerkaare pilootrühma õpetajad on oma töö käigus tegelenud nii eesti- kui ka venekeelsete lastega. Osalemine selles programmis annab õpetajatele võimaluse kasutada oma eelnevaid kogemusi ja oskusi ning praeguseid teadmisi täiendada ja mitmekesistada.
Oma kogemuste põhjal võime väita, et mitte kõigil ei ole teisest rahvusest inimestega kerge suhelda ja kontakte luua ja me saame väga hästi aru, mida nad sellises olukorras tunnevad. Soovime aidata lasteaialastel ning nende vanematel omavahel paremini kontakte luua, et neil oleks mugavam ja kergem ka teises keeles hakkama saada. Tähtsaks peame ka seda, et lapsed saaksid juba varakult tutvust teha erinevate kultuuride ja kommetega.
Oleme tutvunud Šveitsi kolleegide töötulemuste ja kogemustega. Meie poolt on tehtud esimesed sammud. Valminud on tegevuskava, mille järgi me vähehaaval hakkame oma tegevusi muutma. Esimeseks muudatuseks on osaline üleminek kahesuunalisele keelekümblusele ja esialgu puudutab see vaid laste igapäevast toimetulekut.
Vanemad lapsed mängivad meeleldi kaasa, väiksemad olid muutusest veidike üllatunud. Vanematega suheldes tuli välja, et on kahe käega kahesuunalise keelekümbluse poolt olevaid ja projekti veel väikese kahtlusega suhtuvaid vanemaid. Aga eks me kõik- lapsed, vanemad, õpetajad, suhtume erinevatesse muutustesse erinevalt ja vajame ka muutusteks ning nendega kohanemiseks aega.“
Mare Tõnisson,
pilootprojekti koordinaator
Tea Välk ja Lii Jairus,
projektimeeskondade juhid
Pisipõnni meeskond: vasakult Sirje Reinike, Kaili Terask, Karin Hiis, Heljo Tedrekull, Leevi Ivainen, pildilt puudub Tea Välk
|