1.september on nagu hea laps, kellel öeldakse olevat mitu nime. Mina leidsin erinevatest infoallikatest, et 1.septembrit kutsutake teadmiste-, tarkuse-, ja hariduspäevaks, aga küllap leidub neid nimetusi veelgi. 1.september on üks tähenduslik ja tavadega päev olnud pikki aastakümneid. Ükskõik, kus haridusastmes haridusteed alustatakse, oodatakse sellelt päevalt enamat, kui edaspidistelt päevadel. Kõiki traditsioone, mis selle päevaga kaasnevad, ei hakka siinkohal ülesse loetlema, aga pidulik avaaktus ja pidulikumalt riietumine, lilled ning ilusad sõnad kuuluvad vaieldamatult selle päeva juurde.
Nüüd põikan korraks suvepuhkuse juurde. Miks? Selleks, et igapäevase töötegemise kõrval on väga oluline oskus puhata. Kõigil meil on oma nägemus puhkusest, mis omakorda on väga hea, sest me kõik puhkamegi erineval viisil. Mõni lõõgastub rannas, teine aiatöid tehes, kolmas sõprade seltsis, neljas ja viies jne. mingis muus vormis. Mõni harrastab kõike eelpool loetletut. Minu üheks väljalülitumise vormiks on lugemine. Oma selle aastaalguse mõtte sain ma lasteraamatust, mille kirjutas Heljo Mänd juba eelmise sajandi keskpaigas. Raamatuks oli „Jussikese seitse sõpra“. Raamatu alguses kirjutas autor, et Jussikesele meeldis üle kõige pühapäev, sest siis sai mängida ja joosta ja tööd polnud vaja üldse teha. Aga ühtäkki märkas Jussike, et pühapäev on läbi ja ta arvas, et selle viis endaga kaasa päike, ning ta otsustas teda otsima minna. Käesolevas loos seostub see Jussikese jutt sellega, et peale 1. septembrit tuleb rida kalendripäevi, mil lisandub päeva pidulikkuse asemele erinev töö. Kellele õppimine, kellele mängimine, mille kaudu toimib samuti eluks vajalike teadmiste omandamine. Jussike kohtus oma teekonnal pühapäevamaale erinevate nädalapäevadega, kes kõik õpetasid talle palju olulisi elutarkusi. Osad tööd ja tegevused, millega Jussike erinevatel nädalapäevadel rinda pistis, on tänaseks päevaks asendunud teiste oluliste tööde ja tegevustega, millega hakkama saamiseks tuleb teadmisi omandada. Vaatamata sellele saab paljud elutarkused Jussikese loost algavasse õppeaastasse ja päris tavalisse argipäeva üle kanda, ikka selleks, et igapäevane õppimine oleks meelepärane ja huvi selle vastu kasvaks mitte ei kahaneks. Teekonnal pühapäevamaale omandas Jussike palju elutarkusi : „Tööst pole mõistlik mööda astuda“, „Kaks meest on ikka kaks meest, saimegi tööga valmis“, „ Aitüma abi eest! “ jms. Ning olles taas rännakul tagasi pühapäevamaale, ei tulnud Jussikesel enam meeldegi, et ainult pühapäevamaal on hea olla, sest nüüd olid ka kõik teised päevad tema sõbrad. Küll võib ikka mõni lasteraamat õpetlik olla.
Kohe-kohe on algamas uus õppeaasta. Olgu see meile kõigile üks suur avastusretk, mis palju rõõmu ja tegutsemislusti pakub. Löögu meis välja Jussikesele omane avastamisrõõm oma igapäevaseid tegevusi tehes ning nende läbi oma teadmisi rikastades.
Tea Välk
Tapa lasteaed Pisipõnn direktor
August 2023
|
