Kevade ootuses

Sõnumed 3/377, 18. märts 2011

Tihasepoiste aina valjuhäälsemaks muutunud sädin annab juba selgelt märku peatselt saabuvast kevadest. Eks hing ihkab juba ammugi päikese soojust ja valgust.
3. märtsil käis Pisipõnni lasteaia koolieelne Lepatriinude rühm Tapa Vikerkaare lasteaia lastel abiks päi¬kest välja meelitamas, ehk teisisõnu “maslenitsat” pidamas. Lepatriinude rühma lastel avanes suurepärane võimalus osa saada vene rahvuse vastlapäeva tavadest ja kommetest. Vikerkaare lasteaia õpetajad koos õppealajuhatajaga andsid selgitusi maslenitsa tähendusest ja selle päeva¬ga seotud uskumustest. Üheskoos mängitud rahvuslikud mängud olid temperamentsed, väga lõbusad ja kaasahaaravad. Kui ka Vikerkaare laste igapäevane eluolu sai üle vaada¬tud, siis oligi juba aeg minna õue, et lõpetuseks kombekohaselt õlgedest tehtud nukk ära põletada ja pliini¬sid, ehk pannkooke nosides päikest ülistada. Miks aga just pannkooke sel päeval süüakse, seda oskavad Lepatriinud nüüd teistelegi seletada – eks pannkook on ju ka ilus, kuldne ja ümmargune – täpselt nagu päike!
Ja tõesti pistis päike juba järg¬misel päeval oma nina veidikeseks pilve vahelt välja, küllap selleks, et veenduda kui väga teda oodatakse ja kaeda samas ka meie tegemisi ja toimetamisi.
Peale Vikerkaare lasteaia on vanemate rühmade lapsed külas¬tanud Tapa erinevaid ametiasutusi. Uurimisretkedel on käidud Tapa las¬teraamatukogus, Imastus hobuse¬kasvatuses, Tapa muuseumis, Tapa vene gümnaasiumi Mesimummide rühmas, Vahakulmu lasteaias jms. Kahel korral on pisipõnnid käinud uudistamas ka Tapa vallavalitsuses, et teada saada, kus, kes ja mida seal suures, tähtsas lippudega ehitud majas tehakse. Vastused saadi kõiki¬dele nendele küsimustele ning neid arutati isekeskis ja õpetajatega veel mitmel järgmiselgi päeval. Seda, et pisipõnnid olid Vallavalitsusse tõepoolest väga oodatud, näitavad veel praegugi vallavalitsuse seinal rippuvad laste joonistused koos juurde lisatud “lapsesuu” killukes¬tega: “Mulle meeldis kõige rohkem vallavanem ja kuldkarikas”; “Mulle meeldisid kõik asjad”, “Mulle meel¬dis seal ühe tädi juures käia – see valgete juustega ja roosa kampsuni¬ga”, “Mulle meeldis puust haamer ja kommi süüa”, “Mulle meeldis nende tööd tegevate inimeste tu¬bades käia”, “Mina sain teada, et seal teenitakse raha asjade jaoks”, “Mina sain teada kui palju elab vallas inimesi ja kui palju lapsi on”, “Mulle meeldis selle vallavanema onu jutte kuulata”, jne, jne. Nii palju erinevaid mõtteid, muljeid ja tähelepanekuid!
Ära märkida tahaks sedagi, et Pisipõnni lasteaia pedagoogid on olnud juba 10 aastat maakonnas lasteaiaõpetajate käeliste tegevuste ainesektsiooni eestvedajateks, ent vaatamata sellele jätkub neil endi¬selt huvitavaid ideid sellesisuliste ürituste korraldamisel.
Käesoleval õppeaastal otsustati ainesektsiooni liikmetega korraldada laste ja õpetajate omavalmistatud õppevahendite näitus. Kõikidel väljapandud vahenditel on üks ja ainus eesmärk – tuua laste ellu võimalikult põnevaid, mängulisi, kuid samas sisukaid ja mitmekesi¬seid õppimisvõimalusi. Vaatamata poesolevatele kenadele ja illustra¬tiivsetele vahenditele on läbi aegade eelistanud lapsed ikkagi omavalmis¬tatud õppevahendeid, sest neis on õpetaja oma mõte, oma nägemus, oma kätesoojus ja kindlasti tükike südantki. Huvitavad vahendid olid vaatamiseks väljapandud lasteaia saali nii lastele, õpetajatele kui ka lastevanematele. Need, kes osale¬vad 14.–15. märtsil Rakveres toi¬muvatel Tallinna Ülikooli Kolledži märtsipäevadel on võimalus seda näitust veel sinnagi vaatama minna.
Ja eks nii nagu õpetajadki õpi¬vad ja täiendavad endid pidevalt, nii ka väiksed pisipõnnid on agarad osa võtma kõikidest teada-olevatest võistlustest ja konkurs¬sidest. 28. veebruaril ja 6. märtsil läksid Tallinna poole teele kahe erineva joonistusvõistluse tööd. Esimesena mainitud konkursi korraldas Tallinna linnamuuseu¬mi lastemuuseum, kes ootab üle Eesti laste joonistusi teemal “Hea sõnumiga pildid”. Teise konkursi korraldas Tallinna Haridusamet ja Euroopa Liit, teemal “Euroopa koolis”. Nüüd jääb pisipõnnidel üle veel vaid kannatlikult joo¬nistusvõistluste tulemused ära oodata, aga vaatamata tulemustele on meie jaoks kõige tähtsam siiski osalemine, sest tähtis pole ju võit, vaid osavõtt!
Käesolevat teatrikuud tähista¬vad pisipõnnid juba traditsioonili¬seks saanud teatrifestivaliga, sellest aga juba edaspidi.
Niimoodi tegutsedes lähevadki päevad rutates ja mis imet siis, kui märkamatult tihaste sädina kõrval juba kuldnokkki vilistama hakkab. Seniks aga soovime päikest ja kau¬nist kevadeootust kõigile!

Leevi Ivainen,
Pisipõnni õppealajuhataja