I ÄRI
1. Segers Eesti OÜ on Tapal üle 15 aasta tegutsenud rõivatööstusena ning on omal alal tunnustatud Eesti ettevõte. Möödunud aasta novembrikuus avati suur laohoone, muutes tootmiskorraldust. Samas renoveeriti vana hoone parendades töötajate töö-tingimusi. Segers Eesti OÜ on üks kolmest Segersi nimega ettevõttest Rootsis, Ukrainas ja Eestis, kus uuest ideest saab realiseerimisvalmis toodang. Ettevõttes töötab hetkel 65 töötajat, mis annab tööd 63-le Tapa valla elanikule. Ettevõte toetab aktiivselt Tapa vallavalitsuse poolt korraldatud üritusi, aga ka Tapa valla kultuuri- ja spordiseltse.
2. Veterinaararsti Mikhail Stepinini Loomakliinik on ainuke väikeloomakliinik Tapa vallas, mis teenindab kliente kõikidel tööpäevadel ja eriväljakutse korral ka nädalavahetustel. Kliiniku rajas Mikhail Stepin oma vahenditest ning ilma kõrvalise toetuseta on ta suutnud tegutseda juba üle kuue aasta, pakkudes loomaomanikele tasemel veterinaarteenust ja nõustamist loomapidamisega seotud probleemide korral. Lisaks on ta kompetentseks koostööpartneriks Tapa vallavalitsusele erinevates loomapidamisega seotud küsimustes.
II SPORT
1. Asso Kesaväli on Tapa gümnaasiumi abiturient, kelle jaoks oli möödunud spordiaasta edukas. Ta saavutas hõbemedali Euroopa meistrivõistlustel võistkondlikus 24h rogainis juunioride arvestuses, VI koha maailmameistrivõistlustel suusaorienteerumise teates. Eesti meistrivõistlustel suusaorienteerumises juunioride arvestuses I koha lühirajal ja II koha tavarajal. Lisaks sportimisele on Asso aktiivne ka vabatahtlikuna võistluste organiseerimisel ning talgutöödel osalemisel. Ta on kohustetundlik, usaldusväärne, väga positiivse ellusuhtumisega, sõbralik, sihikindlalt töökas ja eeskujuks noorematele.
2. Siim Kroonmäe on olnud aastaid edukas kergejõustiklane, kuid eelmine aasta oli noore, Tapa gümnaasiumi lõpetanud kõrgushüppaja jaoks, väga tulemusrikas: Euroopa karikavõistlustel juunioride kategoorias c-klassis I koht, Eesti meister juunioride klassis sisetingimustes, Eesti meistrivõistlusel juunioride klassis välistingimustes II koht, Eesti täiskasvanute meistrivõistlusel II koht, Eesti juunioride karikavõistlustel I koht, Eesti klubide karikavõistlustel IV koht. Hetkel Siim töötab ja kogub raha, et minna ülikooli.
3. Tõnu Salm on töötanud Jäneda Koolis kehalise kasvatuse õpetajana 25 aastat. Saalihokitreeningutega tegeleb ta alates 1998. aastast. Tema õpilased mängivad kümnes erinevas Eesti saalihoki klubis, parimad Soomes ja Rootsis. Lisaks töötab osa neist kohtunike ning treeneritena. Tõnu Salm treenib kuue erineva vanuseklassi võistkondi, kes 2011. a tulid vabariigi esi- ja karikavõistlustel 4.–8. koha sisse, kuid U-15 ja U-17 saavutasid karikavõistlustel II koha. Mullu võitis Jäneda meeste võistkond esiliiga ja oli maakonnas kolmas. Tõnu Salm valiti Saalihoki Liidu poolt parimaks treeneriks 2011.
III KULTUUR
1. Kersti Burki iseloomustavad kõige täpsemalt sõnad arukus, läbinägelikkus, kindlakäelisus, tolerantsus. Kersti töötab igapäevaselt Tapa linnaraamatukogu juhatajana ja seda juba pea veerand sajandit. Eelmisel aastal viis Kersti koos oma meeskonnaga lõpule Tapa valla raamatukogude ühendamise ja uuendamise. Lisaks tähistasid 2011. aastal Tapa ja Jäneda raamatukogud oma 90. sünnipäeva, mis kulmineerusid erinevate üritustena aprillis ja oktoobris.
2. Lehtse Kammerkoor alustas tegevust 1980. aastal Lehtses. Asutamisest tänaseni on põhidirigendiks Tiiu Tikkerber, kaasdirigendiks Jaanus Väljaots. Koor laulab teoseid vanast koorimuusikast kaasaja autoriteni, rahvalauludest suurvormideni, milledest tasuks äramärkimist “Uku ja Vanemuine”, “Kalevipoeg Soomest lauda toomas”, muusikal “Oklahoma”. Eelmisel aastal toodi lavale Jara Beneši revüü-operett “Haljal aasal”, mis oli väga edukas ja seda ka väljaspool Lääne-Virumaad. Lehtse kammerkoor on andnud suure panuse Tapa valla kultuurilukku.
3. MTÜ Loominguline Ühendus KOIT alustas Tapa vallas toimetamist möödunud aasta alguses ning on suutnud lühikese ajaga palju korraldada. Eelmisel aastal osaleti koos laulukooriga ˇuravuška Tallinn 2011 kultuuripealinn programmist “Slaavi Pärg”, vabariiklikul laulufestivalil “Ukraina laine”, laulu- ja tantsufestivalil “Slaavi Valgus”. Osa võeti rahvusvähemuste laulupäevadel Kundas, Jõhvis, Rakveres, Tallinnas ja Tapal. Koostöös Tapa kultuurikojaga korraldati maslenica ja sõbrapäev, kontserte, salongiõhtuid. Lisaks avati eelmisel sügisel maakondlik Ukraina pühapäevakool Tapal.
IV HARIDUS
1. Tapa lasteaia Pisipõnni saavutused eelmisel aastal alushariduse ja hariduskoostöö valdkonnas: tunnustused rahvusvaheliselt päästeteenistusalaselt joonistusvõistluselt “112” ja üle-riigiliselt loomekonkursilt “Minu sõbralik poekott”, arvukad osavõtud erinevatelt koolitustelt. 10 aastat täitus sellest, kui alustati Lääne-Virumaa lasteaiaõpetajate käeliste tegevuste ainesektsiooni töö koordineerimist. Selle aja jooksul on ainesektsiooni töögrupp jaganud oskusi ja kogemusi teistele maakonna õpetajatele. Tapa Lasteaed Pisipõnn tunnustati projekti “Eestimaa õpib ja tänab 2011” Õppija arengu toetaja kategoorias Lääne-Virumaa parimaks.
2. Pilvi Kangas on töötanud õpetajana pea 40 aastat, sellest 12 Tapa gümnaasiumis. Peamisteks märksõnadeks tema õpetamises on individuaalne lähenemine, õpilase kui terviku harimine, meeskonnatöö, integreeritud õpetus ning lisaks suurepärane koostöö lastevanematega. Ta on aktiivne kujundava hindamissüsteemi väljatöötaja ja juurutaja algklasside tasandil Tapa gümnaasiumis. Väga hea ja tulemusrikas juhendaja õpilastele vabariiklikel ja maakondlikel olümpiaadidel. Samuti oli suureks abiks kooli arengukava ja ainekavade väljatöötajana ning on algklasside ürituste korraldaja koostöös raamatukoguga.
3. Maie Ainz on töötanud eesti keele ja kirjanduse õpetajana üle 40 aasta, neist pooled Jäneda koolis. Ta on korraldanud emakeelepäeva üritusi ja konverentse, aidanud koostada kooli almanahhe, olnud abiks enamikel kooliürituste korraldamistel. Maie on aktiivne Emakeeleõpetajate Seltsi liige ning tegus maakondlikes ainesektsioonides. Tema õpilased on olnud tulemuslikud enamikel maakondlikel, aga ka vabariiklikel olümpiaadidel, konkurssidel. Õpetaja Maie käe alt on sirgunud nii eesti keele õpetajaid, ajakirjanikke, kui ka semiootikuid, kes teda eeskujuks peavad.
V AASTA EDUKAS NOOR
1. Rainer Viilveer võitis 2010. ja 2011. aastal Eestis pea kõik autasud, mis kreeka-rooma maadluses võita andis. Tiitlid ja poodiumikohad Eesti meistrivõistlustel nii täiskasvanute, kui ka juunioride vanuseklassis, Eesti tähtsaimalt Kristjan Palusalu maadlusturniirilt, maakonna ja Eestimaa Spordiliidu JÕUD võistlustelt. Lisaks esines Rainer edukalt rahvusvahelistel maadlusturniiridel, on esindanud korduvalt Eesti koondist maadluses Põhjamaade meistrivõistlustel, Eesti-Soome maavõistlustel. 2011. aastal valiti Rainer Viilveer Eesti parimaks juunioride kreekarooma maadlejaks.
2. Aljona Saveljeva on pealtnäha täiesti tavaline gümnasistist noor neiu, kes tegeleb nii õppimise kui huvitegevusega, eriliseks huvialaks on kirjandus. Eelmisel aastal üllatas ta kogu Tapa valla üldsust, saavutades Kultuuriministeeriumi ja Kodanikuhariduse programmi „Minu riik“ poolt kodanikupäevaks korraldatud vabariiklikul esseekonkursil „Kodanikuks kasvanud” II koha ja seda konkursile laekunud 297 töö hulgast.
3. Madis Kivisild on noor Tapa gümnaasiumi ja Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi õpetaja, õpetades meediat, muusika ajalugu, kultuurilugu ja usuõpetust. Eelmisel aastal korraldas ta kõikidele soovijatele Tapa gümnaasiumis tasuta huvireisi Põhjamaade Sümfooniaorkestri proovidesse, et tutvustada õpilastele noorte muusikute tegevust. Madis filmis eelmise aasta 1. septembri koolialguse sündmused, oli vabatahtlikult helire˛issööriks ka õpilaste jõulunäidendil “Teeme jõulud ära” ning abistas õpilasi koolilehe väljaandmisel.
VI HEATEGEVUS JA SOTSIAALTÖÖ
1. AS Tapa Haigla on esimene erastatud riigihaigla Eestis, kes on suutnud edukalt püsida ja organisatsiooni igakülgselt arendada. 2008. aastal viidi lõpuni suuremahulised tööd, kus renoveeriti nii haiglamaja ja abihooneid ning kujundati ümber kogu haigla territoorium. Järgnevatel aastatel mitmekesistati teenuste valikut selleks, et kohalik elanik saaks esmase meditsiinilise teeninduse oma koduvallast. Teenustest pakutakse ambulatoorset eriarstiabi kuuel erialal, lisaks taastusravi, majutust, hooldusravi jne. AS Tapa Haigla pakub stabiilset tööd Tapa valla elanikele. Eelmisel aastal lisandus puuetega ja eakate inimeste päevahoid.
2. OÜ Jäneda Puit OÜ alustas tegevust 1998. aastal. Aastate jooksul on üles ehitatud kaasaegsel tehnoloogial põhinev palkmajade tootmine, mis praegu suures osas realiseeritakse väljapoole Eestit. Lisaks äritegevusele on ettevõte palju aastaid kaasa aidanud Jäneda külaelu arengule. Eelmisel aastal ehitati Jäneda Kooli lasteaia mängu-väljakule puidust mängumaja, paigutati spordihoonesse tasuta nagid ja istmed. Lisaks jagatakse oma oskusi ja kogemusi poiste tööõpetuse tundides Jäneda Koolis. Aastaid on ettevõte rahaliselt toetanud Tapa vallavalitsuse poolt korraldatud erinevaid sündmusi.
3. MTÜ Tapa Lastekaitse Ühing eesotsas juhi Ave Pappega on organisatsioon, kes oma tegevustega aitab kujundada Tapa valla laste- ja noorte väärtushinnanguid ning sisustab nende vaba aega erinevate huviringide, töö- ja laste- ja projektlaagrite näol, lisaks tegeleb välismaa vabatahtlikega, pakub nõustamist. MTÜ Tapa Lastekaitse Ühingu majas asuvas noortekeskusel on väga hea aastatepikkune koostöö Tapa Vallavalitsusega: ta on vallas justkui “noorsootööd vedav väsimatu vedur”. Eelmisel aastal korraldati programm Tapa valla noorte ettevõtlikkuse ergutamiseks ning noorte ideede nõustamiseks ja toetamiseks.
VII VABATAHTLIK TEGEVUS
1. Alar Teras on aktiivne vabatahtlik Tapa valla spordivaldkonnas. Alari eestvedamisel korraldatakse iga-aastaselt Männikumäel heakorratalgud. Ta on abiks Tapa valla rahvajooksu korraldamisel, traditsioonilisel Valgejõe kanuurallil, erinevatel kohalikkel, maakonlikel ning vabariiklikel orienteerumis- ja suusavõistlustel. Alar Terase südameasjaks on olnud pikki aastaid Rutka matkaradade korrashoid, kus eelmisel aastal lagunes sild, mille kordategemist tema poolt organiseeriti.
2. Piret Pihel on ühiskondlikult aktiivne ja valla heaolu eest seisev. Ta on olnud vallavolikogu kultuurikomisjoni esimees, kuni tänaseni on ta Tapa vallavalitsuse ja kultuurikomisjoni liige, Lehtse Talunike Seltsi ja Lehtse Kultuuri Seltsi eestvedaja, Eesti Talupidajate Keskliidu juhatuse liige jne. Piret on korraldanud koos vallavalitsusega viis aastat Tapa valla muusikapäevi. Hoogla talu perenaisena on ta toetanud rahaliselt erinevaid Tapa valla ühisüritusi ning kultuurikollektiivide tegevust. Piret on Lehtses kui “maa sool”, kelle vabatahtliku abita ei möödu ükski suurem ühisüritus.
3. Roman Tsurkan sai eelmisel aastal hakkama teoga, mida Moskva Patriarhaadi Tapa Ristija Johannese kiriku kogudus aastaid oli oodanud. Ta organiseeris sügisel kiriku rajaja ülempreestri Kirill Janseni koos abikaasaga ning ja preester Eutropi Šilovi ümbermatmise Tapa linna vanalt kalmistult uuele kalmistule, aidates nii kaasa ka vana kalmistu korrastamisele. Preester Roman Tsurkan pidas teenistust koos Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku eestseisja ning Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Korneliusega.
|