Sõnumed 24. aprill 2015
Tapa Jakobi kogudus ja Soome Kiteen Evankelien Kansanopisto korraldasid lasteaiaõpetajatele kursuse teemal: „Kristlik laste kasvatus.“ Kursuse raames oli osalejatel võimalus käia ka kogemusi saamas Soomes, Kiteen´i linna erinevates lasteasutustes. Tutvuti kahe lasteaia ja ühte kooli töökorraldusega. Kuna koolitusgruppi kuulusid Soomes viibimise ajal ka sotsiaaltöö tegevusjuhendajad, külastati ka vanurite koduhoidu.
Erinevused Eesti ja Soome lastehoiu (lasteaia) süsteemi vahel on suured. Seal kogetu oli väga positiivne ning õppida oli palju. Esimene lastehoiu rühm, kus tegevusi vaatlesime, oli 20 lapseline ja nende vanuseks oli 6 – 7 aastat. Rühmas tegeles lastega 3 täiskasvanut - üks õpetaja ja 2 abiõpetajat. Abiõpetajate tööks rühmas oli õpetaja assisteerimine. Rühmas valitses väga rahulik õhkkond. Nägime esmakordselt seda, et rühma oli üles seatud hääleandur, mis meenutas valgusfoori. Hääleandur reageeris mürale. Kui see muutus rühmas liiga valjuks, siis süttis selles fooris esmalt põlema kollane, hiljem punane tuli. Lastehoidu oli loodud seal käivate laste jaoks ka üks selline ruum, kus väga aktiivsed või agressiivsed lapsed said rahunemas ja rahulikke mänge mängimas käia. Kogu õppetöö toimus väga mänguliselt, nii nagu meiegi lasteaedades. Tegevus kestis ajaliselt 35 minutit. Lapsed ei kandnud toas vahetusjalanõusid, vaid olid lastehoius sokkides. Ruumide kütteks oli igal pool vaid põrandaküte. Laste toitlustamine toimus söögisaalis. Õpetajad ja abiõpetajad aitasid lapsi söömise juures, mitte ei tegelenud nõude koristamise ning pesemisega. Selle tarbeks oli eraldi personal. Lapsed käisid õues iga ilmaga. Lastehoius olid loodud tingimused laste kummiriiete pesemiseks ja õueriiete kuivatamiseks. Laste õuesoleku ajal sisustasid laste aega veel eraldi töötajad. Ka oli lastehoius tööl turvatöötaja.
Teises rühmas, kus tegevust vaadata saime, oli rühma nimekirjas 24 väikelast. Nemad olid 2 – 3 eluaastased. Uskuge või mitte aga selles rühmas oli tööl lausa 6 täiskasvanut! Jällegi üks õpetaja ja ülejäänud abiõpetajad. Selline lahendus tagab hea võimaluse lastega individuaalselt tegelemiseks. Rühmas ei esinenud nuttu ega agressiivsust, kõik lapsed said täiskasvanutelt vajalikul hulgal tähelepanu. Teine lasteaed (meie mõistes) oli kristlik päevahoid. Seda rahastatakse riiklikult läbi eraldi maksu, mida nimetatakse kirikumaksuks. See raha antakse riigi poolt kirikutele ja kirikud peavad üleval päevahoide, hooldavad surnuaedasid ning muidugi ka kirikuid. Soomes on väga levinud kristlik laste kasvatus.
Meiegi tähistame kahte suuremat kirikupüha, milleks on jõulud ja ülestõusmispühad. Kas tavainimestena aga teame nende pühade tegelikku tähendust? Me arvame, et midagi kindlasti, kuid milline tähendus on tegelikult kanamunadel ülestõusmispühade ajal, seda teavad vähesed!? Soomes õppisime ka seda, kuidas selgitada lastele nende pühade tõelist tähendust. Jõuluvana ja Lihavõtte Jänes ei ole ainult need tegelased, kes kingitusi ja maiustusi toovad. Lastele on seletatud lahti, millest sellised kombed on üldse alguse saanud ja kus on nende tavade juured enne tänapäevaseks, lihtsalt kingituste jagamise hulluseks muutumist. Seda kõike suutis lastele ja õpetajatele fantastiliselt lahti seletada õpetaja Raili Mäkitalo .
Kiteen väikeses 6. klassilises koolis nägime kristliku õpetuse tundi ja sealseid ruume. Koolis oli suur kabinet täis igasuguseid vihikuid, pabereid, pliiatseid, lõngu jne. Ühesõnaga kõike, mida lapsel koolis vaja võib minna. Selles koolis käiva lapse lapsevanema kohustuseks on osta oma lapsele koolikott ja vajaminevad riided.
Oli väga meeldiv võimalus käia vaatamas teise riigi lastehoidusid ning saada huvitavaid ideid oma rühmaelu paremaks muutmiseks. Veel meeldivam oleks kui ka meie haridussüsteemi saaks sisse tuua laste jaoks positiivseid muudatusi eelpool kirjeldatud Soome näidete varal. Miks siis mitte noppida üles teiste poolt läbiproovitud ja toimivad head asjad.
Aitäh kõigile korraldajatele!
Eva Vabamägi ja Kaidi Koppel
Rühmades kasutuses olev hääleandur
|
