Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Web2
 

Webbyt ETTEVÕTLIK KOOL
Webbyt
Webbyt AJALUGU
Webbyt
Webbyt PERSONAL
Webbyt
Webbyt HOOLEKOGU
Webbyt
Webbyt ARTIKLID
Webbyt
Webbyt
Mentorid külas iirlastel – mida on neilt õppida?
Webbyt
Väärikad teod ja head mõtted rõõmustavad hinge
Webbyt
Lasteaial on 35. sünnipäev
Webbyt
Robootilised digivahendid õppevahendina lasteaias
Webbyt
Talgud Tapa Lasteaias Pisipõnn 2017
Webbyt
Lasteaedadele õppematerjalide koostamise konkurss tõi lasteaeda Pisipõnn tunnustuse
Webbyt
Õppekäik Soome
Webbyt
Pisipõnnide tagasivaade möödunud aastale
Webbyt
Pisipõnnide tegus sügis
Webbyt
Narvas kogemusi omandamas
Webbyt
Tublid judopoisid Tapalt
Webbyt
Lõimitud aine- ja keeleõpetus
Webbyt
Päiksekiirte sügisesed toimetused
Webbyt
Maakonna Aasta haridusasutuse juht töötab Tapal
Webbyt
Õpetajate päeval tunnustatakse tublimaid
Webbyt
Uus õppeaasta koputab taas uksele
Webbyt
Üks ilus lapsesõbralik mängumaa
Webbyt
Lapsed ohutult liiklema
Webbyt
Minu Eestimaa on nagu igatsus…
Webbyt
Suured asjad algavad väikestest
Webbyt
Lasteaed Pisipõnn
Webbyt
Pisipõnnid soovivad südamesoojust
Webbyt
Lasteaed Pisipõnn avas olümpiamängud ja uue rühma
Webbyt
Tapa Pisipõnn avas uue lasteaiarühma
Webbyt
Mängu võimalused: teadusuuringute rakendusi hariduspoliitikas ja praktikas.
Webbyt
Ideede laadal esitleti noorte uuenduslikke projekte ja leiutisi
Webbyt
Pisipõnnide rõõmuallikad
Webbyt
Tapa valla aastategija 2011
Webbyt
"Eestimaa õpib ja tänab" tunnustab haridusvalla inimesi
Webbyt
Aasta oodatuim aeg
Webbyt
Õpetada saab ainult ise õppides
Webbyt
Kümme aastat Pisipõnni nime all
Webbyt
Teater ja mäng – väärtuste kujundaja
Webbyt
Kevade ootuses
Webbyt
Tänulikud pisipõnnid
Webbyt
Sõprus ja tingimusteta armastus
Webbyt
Jagatud rõõm on topelt rõõm
Webbyt
Jõulutaadi ootus
Webbyt
September oli teguderohke
Webbyt
Õpetaja õpib ja õpetab
Webbyt
Jaguma peab vaid head tahet
Webbyt
Pisipõnnide lumelinn
Webbyt
Tänuavaldus
Webbyt
Muutuvad väärtused
Webbyt
Webbyt ASUKOHT KAARDIL

Detsember 2017
Tagasi  Edasi
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 


Mentorid külas iirlastel – mida on neilt õppida?

Print Sitemap
Õpetajate leht 10.november 2017
Virge Ong
 
Eesti koolijuhid-mentorid Galway ülikooli vana peahoone ees koos NUI Galway School of Education juhiga: Olev Saluveer, Igmar Matto, Tõnu Erin, Ülle Ojamäe, Aavo Palo, Virge Ong, Liivi Lindemann, Tea Välk, Tatjana Stepanova, Liina Palu, Hiie Asser, Ene Tannberg, Angela Reinart, Viljar Aro ja Helmer Jõgi.
Fotod: erakogu
 
Tühi sein ei õpeta – õpilaste mõtted ja tähelepanekud väljendatuna kooli seintel. 
 
 
 
 
 
Vana demokraatiaga riikides on inimestel koostoimimise oskus veres ning koolijuht on nagu piloot, kelle meeskond teab, kuhu ta lendab.
22.−27.oktoobrini viibisid 15 mentorprogrammi läbinud Eesti koolijuhti SA Innove juhtimisel Iiri Vabariigis, et tutvuda sealse mentorlus- ja haridussüsteemiga. 
Esimesel päeval külastasime täiendusõppekeskust Navan Education Centre. Analoogilisi keskusi on Iirimaal kokku 21. Iirlased tajuvad koolijuhi rolli hariduskvaliteedi tõstmisel, tõdevad, et juhtimist ei saa olla õppimiseta ning mentorlus on organisatsioonikultuuri lahutamatu osa.
 
 
Toetatakse uute kolleegide kasvamist juhtideks, kuid samas õpivad kogenud juhid ka ise, et olla oma töös ja mentorluses tõhusamad. Rõhutati, et õpetaja ja koolijuhi professionaalse arengu keskmes on eneseanalüüsi võtete valdamine ning nende arenguvõimalused on ehitatud üles usaldusele, koostööle ja oskustele. Riik rahastab toetusprogramme, need on pikaajalise kogemusega ja kaetud vajaliku struktuuriga. Sisendeid programmide koostamiseks saadakse haridusministeeriumilt, koolijuhtide organisatsioonidelt ja õpetajatelt kogutud tagasisidest.
Hea võimalusena saime osaleda Iiri koolijuhtide koolitusel emotsionaalse intelligentsuse teemal. Räägitu oli tuttav, kuid kolme koolitajat korraga ei olnud enne kohanud. Meie ees olid korraga praktik ja teoreetik ning see tundus huvitav ja mõistlik. Räägiti Golemani mudelist ja tõmmati paralleele Johari mudeliga. Saime osaleda rühmatöös, kus uuriti, kuidas avaldub juhi emotsionaalne intelligentsus. Suutsime oma panusega iirlasi üllatada, tuues koolijuhile olulise atribuudina välja hea huumorimeele.
 
Edasi koolidesse …
Päeva teises pooles tutvustati Iiri koolisüsteemi. Algkoole (Primary School) 4–12 aasta vanustele on kokku 3350, vanuses 13–18 jätkatakse õppetööd keskkoolis (Post-Primary School), mida on 4,2 mln rahvaarvuga riigis 730. Osa koole on ainult tüdrukutele või ainult poistele ning õpilased kannavad koolivormi. Õpilaskontingent on rahvusvaheline ning ühes koolis võib olla üle kahekümne keele ja kultuuri esindaja.
Järgmisel päeval külastasime regionaalset koolituskeskust Dublin West Education Centre, mis koordineerib piirkonna ca 8000 õpetaja ja koolijuhi tööalast arengut, korraldades alustavate õpetajate tugikoolitusi, ainerühmade tööd ning vajaduspõhist täienduskoolitust. Koolituste alus on riiklik haridusstrateegia, samuti saadakse arenguvajaduste infot asutuse juhtkomiteelt, kuhu kuuluvad ka õpetajad. Peale selle koordineerivad regionaalsed koolituskeskused õppetööga seotud arendusprojekte, õpetajate koostööd õppevara loomisel ja digiõppe arendamisel. 
 
 
Edasi viis meid tee kahte kooli. Colaiste Bride (Post-Primary School) on multikultuurne kool, kus õpib ca 30 eri rahvusest tütarlast. Kool rakendab meetmeid õpilaste keeletaseme ühtlustamiseks ning ühte ruumi rajatud keskuses (Multicultural Centre) on esindatud kõikide õpilaste päritolumaade riigi ja kultuuri sümbolid ning keelematerjalid.
Kool rakendab alustavat õpetajat toetavat riiklikku programmi Droichead (iiri sild), mida koordineerib NIPT (National Induction Programme for Teachers) ning moodustatud on noore õpetaja tugigrupp PST (Professional Support Team), kuhu kuuluvad direktor, õppealajuhataja ja neli õpetajat. Tehakse tihedat ja analüüsivat koostööd ning esimesena kutsub mentor uue õpetaja oma tundi külastama. Kooli hinnangul on PST aidanud koolis hoida üldist avatust ning avardanud õpetajate koostööd.
Koolijuhtide mentorlust koordineerib CSL (Centre for School Leadership). Alustavale koolijuhile on määratud mentor, kellega kohtutakse kord kuus. Kogemustega koolijuhte ajendab soov anda tagasi seda tuge, mida nemad noore koolijuhina kogesid, samuti võimalus arendada enda kuulamis- ja juhtimisoskusi. Riik toetab mentorite väljaõpet, kuid mentorlus ise on vabatahtlik ja pole tasustatud. 
 
Teise noort õpetajat toetava koolina külastasime Scoil Mhuire’i (Primary School), kus alustavat õpetajat toetavad kolm mentorit. Kuulsime huvitavast praktikast, kus noor õpetaja valmistab tunni ette ja teine õpetaja viib selle läbi. Nii saab alustav õpetaja tagasisidet, kuidas kogemusega õpetaja tema plaani rakendas ja mida tuleks muuta. Jälgitakse ka ühest ainest teisele ülemineku dünaamikat ja oskust tunde omavahel siduda ning vaadeldakse klassiga toimetulekut – kommunikatsiooni, sotsialiseerumist, distsipliini. Nägime ka rahunemistuba, milles on sume valgus, mullijoad torudes, mitmesugused tekstuurid ja peegel. Viimane on vajalik selleks, et õpilane näeks ennast ja oma käitumist nii ärritatuna kui ka rahunenuna.
 
Reis jätkub Galways
Kesknädala hommik leidis meid taas bussist sõitmas risti läbi Iirimaa Galway linna. Sõidu eesmärk oli kohalik ülikool National University of Ireland Galway (NUI Galway) ning sealne osakond School of Education. Viimase peamised tegevusvaldkonnad hõlmasid õpetajakoolituse esmaõpet ja tehnoloogia toetatud õppimist, matemaatikat ja IKT-haridust, praktilist uuringut, mereharidust, koolijuhtimist ja poliitikate arendamist ning iirikeelset haridust. Iirlased armastavad oma keelt ja kombeid ning soovivad neid säilitada, hoolimata sellest, et asuvad inglise keele tugevas mõjuväljas. Iirikeelse õppe võimaldamine nüüdisaegsel tasemel nõuab ressurssi õppevara loomise ja õpetajate ettevalmistuse näol. 
Õpetajate ettevalmistuse põhimõtted on innovatsioon, integratsioon ja täiustamine õppijakesksuse, uurimuspõhise ülesehituse, partnerluse, modelleerimise, komplekssuse, aktiivse koostöö, reflektiivse praktika, avastusõppe ning mitmekesisuse ja kaasamise kaudu. Õpetajakoolitus annab õpetaja kvalifikatsiooni ja magistrikraadi (nominaalaeg kaks aastat) ning on ehitatud üles teoreetilise õppe (kolledžis) ja praktilise tegevuse (koolis) plokkidena. Koolid on praktikantidest huvitatud, sest nende kaudu tuleb kooli uuendusi ja infot. Ülikool töötab selle nimel, et õpetajaharidust tuleksid omandama ka mitteiirlased, sest muulasi on koolides palju. 
Koolijuhtide järelkasvu programm kestab kolm semestrit, kuid õpet viiakse läbi ka kaugõppe teel, mis ärgitab ühe paikkonna koolijuhte kontakte looma ja koostööd tegema ning üksteist tundma õppima ja toetama. Üle riigi tegutsevad keskused, millest igaühes töötab paar tuutorit, kes koordineerivad koolijuhtide distantsõpet juhtimise, õppimise, organisatsiooni kultuuri ja personali juhtimise teemal. Tõdesime, et Iiri õpetajad räägivad oma ametist äärmiselt positiivselt, samas koolijuhiks tahtjaid on suhteliselt vähe, sest muutusi hariduses on palju ja poliitiline surve koolidele tugev.
 
Koolitusreisi viimane sihtkoht oli Malahide Community School, kus õppisid nii poisid kui ka tüdrukud 7.–13. klassini. Õpilasi oli koolis 1230 ning ametikohti kokku 86.
Kooli õpetajate töökoormus koosneb 22 kontakttunnist nädalas, õppetund kestab 60 minutit ja õpilaste nädalakoormus on ca 28 tundi. Nii juhtkonnale kui ka õpetajatele oli koosolekuteks ja meeskonnatööks ette nähtud 41 lisatundi aastas. Kooli direktor, kes oli ka Iirimaa koolijuhtide ühenduse liige, oli ise samas koolis õppinud, õpetaja ja õppealajuhatajana töötanud ning karjääri loomuliku osana lõpuks direktoriks valitud. 
Ka selles koolis toetati alustavat õpetajat mentorlusprogrammi alusel ning õppesüsteem võimaldas õpilastel enne vanemasse astmesse siirdumist võtta vaheaasta ning õppida mõnda ainet süvendatult. Mööda koolimaja liikudes tõdesime, et tühi sein ei õpeta kedagi. Kogu hoone oli täis õpilaste kunstitöid ning rohkelt oli õpetlikke ja humoorikaid ütlusi. 
Kui taas kodus olles Iirimaa poole tagasi vaadata, siis tuleb tunnistada, et iirlased on ühed väga soojad, humoorikad ja jutukad inimesed. Ikka ja jälle kogesime, et vana demokraatiaga riikides on inimestel koostoimimise oskus veres ning Iirimaa koolijuht on nagu piloot, kelle meeskond teab, kuhu ta lendab. Samuti tõdesime, et meil on iirlastega päris suur ühisosa hariduses olevate probleemide poolest ning oleme laias laastus väga sarnased, ainult nemad ei tõmble pidevalt reformide ja euroraha tuules, vaid ehitavad oma süsteemi jätkusuutlikult. Sellest saamegi õppida.
 
Virge Ong
osalejate reisimuljete põhjal
 
 
Tapa Lasteaed Pisipõnn Nooruse 11, 45106 Tapa, Lääne-Virumaa Telefon: 322 0063 Faks: 322 0055 E-post: lasteaed@pisiponn.ee
Web2